Zanzibar

Zanzibar on tore saareke Tansaanias. Kaardilt vaadates vahetult pealinna, Dar es Salaami, kõrval. Pisut nagu riik riigis. On oma toll ja piirivalve, sadamas passikontroll, migratsioonikaardid vaja täita jne. Maabudes esimene kontrollpost kontrollib kollapalaviku sertifikaati.

Zanzibari “pealinn” on Stone Town. Mõnus lõunamaa kuurortlinn. On restorane, on vanalinn, on suur turg. Mulle meeldis kõige rohkem järjekordselt kalaturg. Paariks päevaks leiab tegemist küll. Ainus asi mis närvidele käib on taksojuhid ja muud igasugused pakkujad ja vahendajad. Nad on nii paganama tüütud et tahaks üle kurgi anda.

Saarel on majutuse leidmine üsna lihtne. Võimalik Booking.com-i kasutades midagi ette bronnida aga vabalt võib ka lihtsalt kohale veereda ja valida mis meeldib. Meie sattusime peatuma esmapilgul üsna tagasihoidlikku teeäärsesse majja. Aga sisse astudes oli üsna suursugune elamine. Just nagu kohalike juurde koju sest kaks daami, kes seal justkui olid omanikud, elasid ka ise samas majas.  Idarannik, kus meie peatume, meenutab pisut Goa-d. Ranna ääres on kohalikud külad, vahetult merepiiril restoranid ja majutusasutused. Sekka ka mõni villa. Külades on elu chill, keegi pinda ei käi ja inimesed on üliviisakad ja sõbralikud. Kaubandusega on õnneks kehvasti. Ei suveniiridega kauplejaid, ei poode.. täiesti vaikne. Kogu toitlustusega seonduv toimub rannaäärsetes restoranides. Külas on küll paar poodi kust saab osta küpsist ja limonaadi aga see on ka suht kõik. Poest õlu osta ei saa. Külad ise on ehedad, kohalikud, üsna laokil olemisega aga mõnusa atmosfääriga. Inimesed ajavad oma asja. Lapsed mängivad liivastel külatänavatel, tahavad suhelda ja on lihtsalt toredad,  ei ole tüütud ega pealetükkivad.

Tavaline rannapuhkuse päev Zanzibaril näeb välja nii- ärkad, teed oma hommikused toimingud ja jalutad randa. Valid sobiliku mereäärse lodge/kuurorti/restorani, kuidas iganes neid nimetada ja lebotad lamamistoolile. Võtad oma raamatu või läpaka ja tegeled millega meeldib. Käid ujumas. Vahepeal tuntakse muret kas ikka kõik on ok või soovid ehk miskit juua-süüa.

NB! Pöörake tähelepanu varjule!

Pealelõunal või õhtupoole vaatad, kuidas on tõusu-mõõnaga. Kui saab mööda randa jalutada, kõnnid õhtusöögiks mõnda teise kohta ja naudid mida pakutakse. Lõpuks kui silm hakkab juba kinni vajuma, jalutad läbi valgustamata küla oma hotelli/külalistemajja tagasi. Erinevaid lisateenuseid pakutakse ka. Võimalik on snorkeldama minna, kaluritega kalale, surfata, endurokatega mööda rannajoont kasvõi ümber saare kimada jne.

Kuigi meie rahutud hinged sellist elu väga pikalt välja ei kannata on vahelduseks täitsa ok. Dala-daladega saab mööda saart ka ringi sõita. Neid liigub pidevalt, seisad lihtsalt tee äärde ja ootad. Kokku nädalakese veedab saarel kindlasti ära ilma et liiga igav hakkaks. Pingutades ehk isegi pikemalt.

Leave a Reply