Kuidas saada koju…

Kuidas saada Keeniast koju. Maksimaalselt sadulas olles, rattad maad mööda veeremas. Omal jalal… st ratastel. Sõites. Ise sõites.

Teoreetiliselt on marsruute palju. Kõige otsem, samas “kõige rohkem maad mööda” ilma kõrvalise abita marsruut oleks Keenia- Etioopia- Sudaan- Egiptus- Israel- Liibanon- Süüria-Türgi- EU. Selle marsruudiga on niipalju hädasid et pikemalt kaaluda ei olegi mõtet. Esiteks on Egiptuse bürokraatia ja asjaajamise keerukus nii jube et isegi minul viskab silme eest mustaks. Seda just oma transpordiga sisenedes ja väljudes. Olles lugenud kümneid ja kümneid reisikirju ja foorumiteemasid on selgeks saanud et sisenemine ja väljumine, kumbki eraldi võtab ca 3päeva aega. Sealjuures sisenemine läheb erinevatel andmetel maksma samapalju kui väljumine, suurusjärgus 500$ kumbki. Kuna erinevatel fixeritel ja maakleritel ei ole fikseeritud hinnakirja siis kõik on suhteline. On saadud soodsamalt, on kulunud rohkem. Sisenedes pead tolli maksma ka oma kasutatud isiklike asjade eest (a`la magamiskott, sandaalid, GPS jne.), väljudes seda ei tagastata. Teiseks on Siinai poolsaar turistidele (ja on eraldi rõhutatud et tsiklitele) suletud. Kolmandaks on teepeal juudiriik millega naabrid eriti tegemist teha ei taha. Egiptusega ja Jordaaniaga mingi asjaajamine ikka toimub ja piiripunktit ka töötavad. Liibanoni piiri pole mõtet proovidagi Israeli poolt ületada. Neljandaks ja kõige põhilisemaks takistuseks sel marsruudil on Süüria. Viimast pole vist vaja kommenteerida.

Teine variant (seda kasutatakse päris palju) on liikuda Egiptusesse ja Alexandriast laevaga Euroopasse. St et tsikkel läheb laevale, ise lendad, kas Itaaliasse või Kreekasse. Laev on Ro-Ro, seega tsikkel on lahtiselt autodekil. Kõik mis võimalik varastatakse ära. St et kõik mis on võimalik maha keerata tuleb omal lennukisse kaasa võtta. Kogu asjaajamise jaburus tuleb läbi teha. Lisaks bürokraatiale (ja selle eest tasumisele) tuleb arvestada tsikli laevatamise hind ja enda lennupilet mis teeb ca 1300€ (erinevatel andmetel hinnad tsipa erinevad), kokku pisut peale 2000€. Kui aega on ja oled eelnevalt leppinud mõttega et sind koinitakse riiki sisenedes 3 päeva, riigist väljudes 3 päeva, et sind varastatakse paljaks ja sa oled nõus selle kõige eest ka maksma siis on see täiesti arvestatav variant. Igatahes töötab ja kasutajaid jagub. Ma ei välistaks ka enda jaoks seda marsruuti täielikult.

Kolmas variant oleks liikuda Egiptusest läbi Liibüa Tuneesiasse ja sealt laevaga Itaaliasse. Paraku olukord seal ei vaja samuti pikemaid kommentaare ja see teekond langeb samuti ära.

Neljas variant oleks Port Sudanist lasta ennast laevatada Jordaaniasse (Või taotleda Saudi transiitviisa ja sõita maad mööda), sealt siseneda Israeli ning laevatada ennast sealt Euroopasse. Samuti mitu takistust, põhiline takistus täna on lisaks Saudi viisale korrapärase laevaliikluse puudumine Israeli ja Euroopa vahel.

Viies variant on Port Sudanist laevaga üle punase mere, seejärel risti läbi Saudi Araabia Dubaisse või Kuveiti põrutada. Laevaga Iraani ja sealt juba tuttavat teed mööda koju. Takistuseks on Saudi Araabia viisa saamine ja oma transpordiga riiki pääsemine.

Kuues võimalus on kas Djiboutist või Somaaliast laevaga Jeemenisse, sealt läbi Omaani ja Dubai Iraani kaudu koju. Jeemenis on paraku olukord enam-vähem sama mis Liibüas või Süürias (Detailidesse laskumata, reisiturvalisuse seisukohast vaadatuna).

Samas võib Jeemeni lihtsalt vahele ka jätta ja sõita laevaga otse Omaani. Takistuseks on regulaarse laevaliikluse puudumine ja teadmatus, kui kaua läheb aega enne kui omale laeva leiad. Berbera on eriline pommiauk ja seal nädal-kaks lihtsalt oodata ei tundu ahvatlev. Õlut muide ka ei müüda. Laevaliiklus on aga veetakse kaupa, mitte inimesi oma transpordiga. Ka seda marsruuti on tehtud. Olen mitme kuu jooksul suutnud leida tervelt 2 ekipaazhi kes on Berbera`st Salalah`i laevaga saanud. Esimene oli üks eakam vanapaar oma isetehtud Bagi-tüüpi autoga (sõitsid ümber maailma), teine tegelane oli jalgrattaga. Mõlemal õnnestus ennast, peale ca 10-päevast möllimist, lehmalaevale munsterdada.

Eelpool ongi suures plaanis kõik, idaranniku kaudu, maksimaalselt maad mööda, koju tuleku võimalused üles loetletud. Alati on võimalik panna tsikkel Mombasast/Djiboutist/Port Sudanist konteineriga teele või siis suurematest lennujaamadest lennukiga koju saata.

Millise variandi kasuks meie otsustame, selgub juba teel. Viimased kirjeldatud variandid jäävad ka meie valikutes kõige päramisteks. Üksjagu ettevalmistusi on tehtud, parasjagu eksootilisi viisasid on passides.

Muide, Antsu Viiul jõudis ka kohale ja ootab kämpingus 🙂

Keegi on kasti ära ka kaalunud. Ma ei tea kas need kirjad paberil tähendavad ka lisakulusid aga lubatud kaal (ütlesin vedajatelt pakkumisi küsides kaaluks ca 150kg) sai ületatud ainult 8kg jagu.

Varsti, juba väga varsti seiklus jätkub!

 

2 Replies to “Kuidas saada koju…”

  1. Variandid on nii jaburad, et pakun ühe veelgi jaburama variandi välja- uurida, millisel riigil on USA- ga regulaarne kaubavahetus- motikas kontrollitud aluse peal USA- sse ja sealt siis Euroopasse. Ehk tuleb isegi odavam.

Leave a Reply