Sudaan2, Jaanipäev

German Guesthouse asub äärelinnas, keskusest ca 6km kaugusel. Tänavalt vaadates tavaline villa, kõrge aia ja mittemidagiütleva fassaadiga. Raudvärava taga istub valvur. Tsiklid (või autod) saab parkida eraldiseisvasse kitsasse tagahoovi.

Tegemist on suure ja heas korras majapidamisega. Keset krunti on avar sisehoov suure basseini ja varjualusega. Kitsa mururiba hooldamise eest vastutab suur kilpkonn, kes ilmub siis välja siis kui päike on silmapiiri taha kadunud. On köök, söögituba, telekatuba. Kõige populaarsem on siiski basseini servas asuv varjualune pika laua ja suure telekaga. Rannabaar. Lihtsalt valik piirdub coca-fanta-sprite`ga. Norbert räägib et tavaliselt saab mustalt turult õlut osta aga viimasel ajal on piire koomale tõmmatud ja õlle hind mustal turul on kasvanud ebareaalselt kõrgeks- kast õlut maksab 160$. Ja isegi selle raha eest ei ole kindel et saad. German Guesthouse pakub erinevaid pakette. Kui oled oma overlander autoga, saad magada autos, samas söök-jook ja muidu hängimine on külalistemajas. Samuti saab võtta toa+kõik hinnas. Kui kõht peaks toidukordade vahel tühjaks jääma, võib lasta kokal midagi valmistada. Kokk on kogu päeva kohal. Külmikus on puuviljad ja karastusjoogid.

Norbert on Sudaanis elanud juba kaua. Piisavalt kaua et lugeda seda riiki enda koduks. Arhitekti taustaga, muuhulgas Khartoumi lennujaama projekteerija. Praeguseks võtab elu rahulikult, peab külalistemaja ja tundub et naudib suhtlemist overlanderitega. Hästi soe inimene. Mõnikord tunned et kellegiga on hea suhelda- Norbert on just selline. Mõistagi teab ta palju nii Sudaanist kui ümbritsevatest riikidest. Lisaks kohalikust eluolust, kultuurist, poliitikast jne.

Jõuame kohale kolmapäeva õhtul. Neljapäeval tegeleme esmalt pesu pesemise ja muu olmega. Uurime tasapisi kas ja kuidas oleks võimalik Sudaanist Saudi-Araabiasse sõita. Selgub et Norbert on paar aastat tagasi ise käinud, suurema grupi autodega. Aga viisa saamisega võib minna kaua ja ei ole üldse kindel et viisa antakse. Peremees on väga üllatunud, kuuldes et meil viisat pole vaja, see on juba olemas. Tavaliselt võtab viisa saamine 2-6 nädalat ja ca pooltel kordadest ei saagi. Igatahes, peremees tunneb ühte härrasmeest kelle kaudu saab laevapiletid osta. See ongi meie üks eesmärke. Kui juba pilet olemas siis on jälle tsipa tugevam tunne.  Pealegi, selleks et pileteid osta, peab olema ette näidata pass koos viisaga. Et aga on neljapäeva pealelõuna ja reede on moslemimaailmas vaba päev, ei juhtu lähiajal midagi. Antakse lootust et ehk laupäeval. Aga laupäev-pühapäev on teatavasti valges maailmas vaba päev. Ja mõistlik on ju võtta kõik vabad päevad välja. Nii ongi Khartoumis, kus on ka arvestatav osa nii kristlasi kui valgeid, nädalas 3 vaba päeva. Sinna see aeg Aafrikas kulub- ootamisele. Nokitseme tsiklite kallal, teeme linnas tiiru, puhkame. Väljas on 45-50`C ja ega liialt järskusid liigutusi tegema ei kipu. Põhiline liiklus käib basseini ja külmiku vahel.

Ooteaja sisse jääb ka Jaanipäev. Räägime peremehele jutu ära et meil, põhjamaa inimestel on selline tähtis päev ja kui ta vastu ei ole siis võiks tuld teha ja grillida. Norbertil ei ole selle vastu midagi, lubab isegi puud organiseerida. Sudaanis teatavasti on puudega kehvasti. Hiljem saame teada et haokubu maksab ca 2x rohkem kui 3kg parimaid lihapalasid. Võtame liha kõrvale ka suure arbuusi ja alkovaba õlut. Palun ka uurida et kas ehk õnnestub mustalt turult sixpack sebida aga must turg on tühi. Ei piiskagi!   Õhtu on tore. Vestleme, grillime, vaatame jalkat. Kesköö paiku teatab Norbert et tal on meile Jaanipäeva puhul väike kingitus ka. Kaob korraks tuppa ja tuleb tagasi kahe härmas Warsteiner õllega!  Ai kui hea! Väga eriline jaanituli sel aastal. Ei ühtegi sääske ja üks purk õlut! Vihmast rääkimata 😀

Et piletitega hangeldav härra on juba väärikas eas ja silmanägemine pole kõige parem, on meil jällegi suurem võimalus eesmärgile sammuke lähemale jõuda. Nimelt on meie viisadel, mille me vahepeal oleme juba jõudnud lasta ära tõlkida, araabiakeelne märkus- Flight only. Täidame ankeedid, teeme passidest ja viisadest koopiad ja härra jalutab minema. Mõne tunni pärast on koos piletitega tagasi, vajalikud templid peal ja puha. Ei sõnagi meie viisadest. Hurraa! Meil on lisaks viisadele olemas laevapiletid Saudi-Araabiasse! Kõlab uskumatult! Plaan A, kuidas koju jõuda, võimalikult palju maad mööda omadel ratastel, saab järjest reaalsemaks!

Ei ole tahtnud seni eriti reklaamida oma kojujõudmise plaane, sest Põhja-Aafrikas on kõik äärmiselt ebakindel. Nagu juba varasemalt korra jutuks oli, Egiptuse bürokraatia on hulluksajav. On veel Djibouti või Berbera kaudu laevaga  Omaani sõitmise võimalus aga kuna seal igasugune regulaarne laevaliiklus puudub siis ei ole võimalik aega planeerida. Liiga kaua ei tahaks ühe koha peal ka tiksuda. Seega ladusime algusest peale kõik kaardid Araabia poolsaare ületamisele. Suure sebimise peale õnnestus ka Araabia viisad saada juba enne reisi algust.  Plaan B- Egiptus. Ülejäänud osa alphabeedist jätsime improviseerimisele. Üheks variandiks oli ka rataste Sudaani jätmine ja koju lendamine. No ja alati on ju võimali tsikkel kokku pakkida ja lennukiga koju saata.  Eesmärk oli siiski reis lõpetada kodus, maksimaalselt maad mööda ja tsiklitel.

Khartoum ise on vägagi modernne linn. Oluliselt kobedam kui Addis Ababa. Linn asub kahe niiluse kokkusaamise kohas. Hea ülevaate linnast saab kõrghoonete ülemistel korrustel asuvatest kohvikutest. Ega seal nüüd midagi nii erilist ka ei ole, kaks jõge kohtuvad. Aga tegemist on siiski Niilustega.

Kuna meie eesmärgis Khartoumis on kuhjaga täidetud, sätime teisipäeva varahommikul teele. Souakin, kust meie laev läheb, on üle 800km kaugusel. Kogu tee viib läbi inimtühja kõrbe, teele jääb ainult üks väike linnake. Tangime paagid külalistemaja vastas asuvas tanklas jälle täis (niipalju siis kütusekriisist Sudaanis)ja asume teele. Kuna meile teada oleva info kohaselt on Souakinis ainult üks hotell siis ei tohiks teineteise leidmine liialt keeruline olla. 1€=21.2 Sudaani naela. Kütuse liiter maksab ca 30 senti.

Nägemiseni Khartoum, nägemiseni German Guesthouse! Oli tore! Me kohtume kindlasti veel!

Leave a Reply