Tehnilist pisut

Tänaseks on läbitud 1650km. Proovin üle käia need teemad ja sõlmed mida sai muudetud ratta juures ja mille toimivus on mingil moel tunda andnud. Üldjoontes ütlen juba ette et ratas on seni käitunud suurepäraselt, samuti kogu lisavarustus. Pisut testisõite oleks võinud kodus teha aga need esimesed 1600km on nüüd nö testisõitudena tehtud ja ainult üksikud asjad on vajanud kohendamist.

Tuled. Uus tulede komplekt, nii peatuled kui lisatuled töötavad fantastiliselt. Ei teagi, on see vanuselistest iseärasustest või millest aga videvikus ja pimedas nägemine pole enam see mis vanasti. Vastab täiesti tõele et liiga palju valgust öösel sõites ei ole olemas (kui see just vastutulejalt silma ei paista). Ainus teema, tuled olid korralikult reguleerimata. Eile pisut kruvisin ja sain pooltule jonksu. Pisut võiks ehk veel alla keerata aga juba on täitsa ok. Täistule regullimine on keerulisem. See on nüüd uute puhul eraldi ja regullida saabki ainult seibide alla lisamisega. Paraku on vastaspoole mutter nii niru koha peal et kogu esiots tuleb lahti arutada. Pisut võiks ju allapoole proovida seda keerata aga nagu juba enne mainitud, valgust on piisavalt. Pealegi ei pimesta täistuli vastutulevaid liiklejad, nii et esialgu jääb. Kokkuvõtvalt julgen kinnitada et tuledele kulutatud numbrid on läinud igati täie ette.

Vedrustus. Kes mäletab, kes mitte  aga lisaks amortide põhjalikule hooldusele sai vahetatud ka vedrud tugevamate, progresseeruvate vastu. See on tasunud ennast kuhjaga ära. Üksi sõites ei osanud nendest puudust tunda aga targemate tungival soovitusel sai see töö siiski ette võetud. Milles siis seisneb efekt, mis teeb praeguse vedrustuse varasemast paremaks? Esmalt selgituseks et Aafrikas on vahemaad meeletult pikad. Et kusagile jõuda, tuleb sõita suht kiiresti. Pimedas sõitmine ei ole siin ok. Igasuguseid suuri antiloope liikumas ja need võivad su lihtsalt rajalt maha joosta. Teine suur häda on kohalikud kes tee ääres jalutavad. Kui nad just sulle vastu ei tule ja samal ajal ei naerata siis pole mingit lootust neid märgata enne kui on hilja. Niisiis, enne pimedat tuleb jõuda sihtpunkti. Teed muide on Namiibias tiba kehvemad kui LAVis, just kruusateed. Eriti palju on julmalt treppi sõidetud lõike ja pidevad peene lahtise kruusa pikivaalud. Ja siin tulebki uue vedrustuse eelis minu jaoks välja. Treppis lõikudel pole vaja muud teha kui madalam käik sisse ja rulli peale keerata. Ei mingit resonantsi, ei mingit ujumist. Lihtsalt naudi sõitu, vahet pole mis tee all on. Rae valla kuulsatel trepplõikudel tuli lihtsalt hoog täiesti maha võtta, muidu oli liiga valus.Teine kohalike teede iseärasus on see et lühikese vihmaperioodi ajal täituvad enamuse aastast kuivad jõesängid veega. Selle paari nädalase vee pärast ei ole mõistlik hakata sildu ehitama ja nii ongi jõesängide kohal teedel lihtsalt suured lauged lohud. Vahel on need tähistatud, vahel mitte. Märkad neid alles siis kui on vähe aega pidurdamiseks. Uute vedrudega pole probleemi. Vajutad lohu põhjas peale ja kõik on cill. Kokkuvõte, vedrustusele tehtud kulutused on olnud igati omal kohal. Muide, õigete vedrudega loodetavasti peab ka tagaamort kauem vastu.

Uued veljed ja kitsam tagaratas. Eelpool kirjeldatud pikivaalude ja pehme liiva sees töötab suurepäraselt. Samuti rehvivahetus on äärmiselt lihtne. Vastupidavuse teemal ei oska hinnangut anda, õnneks 🙂 Kas just hädavajalik aga hetkel on hea meel et veljevahetus sai ette võetud.

Õhufiltri vahetus. Ei oska hetkel eriti kommenteerida, natuke tundub ülepingutatud see poroloonfiltri paigaldus. Siiani on filtri õlitamisega kaasnenud arusaamatused veel hingel. Kuna uus filter sai eelkõige soetatud selleks et teha ruumi ABS-ile siis seda enam tundub see mõttetu sest, tegelt ka, see ABS oleks tulnud nahhui visata. Mõttetu kaalulisa ja siin seda küll vaja pole. Aga see vajadus muidugi võib veel tulla. nii et enne Rottweilerile tellimuse saatmist kannatab mõelda. Originaalfiltriga on muidugi see teema et kust sa teda siin kohapeal saad kui peaks tekkima vajadus. Piisavalt kohmakas, kaasa ei võta. Samas vahel kompressoriga filtri element üle käia ja kestab jälle. Nii ja naa. sellele mõtleksin järgmisel korral viimases järjekorras.

Lisapaagid. Seni on vähemalt üks lisapaak ennast juba ära tasunud. Viimane tanklate vahe oli 300km ja see on originaalpaakidega täpselt piiri peal. Kuigi jõudsin kohale ilma lisapaagi kraani avamata, loen selle lisa põhjendatuks. Lisab kõvasti meelerahu kui tead et ca 150 km on veel varuks. Sadula alust paaki ei ole veel määrima hakanud. Mingi mõte on seda kasutada ehk hoopis vee jaoks, kui peaks selline vajadus tekkima.

Kõrge esiporikas. Kuna seni ei ole veel pori leidnud siis ei ole ka vajadus selgunud. Aga vihmaga sõites midagi näkku ei lennanud nii et selles mõttes konkreetse porika valik oli õige.

Panipaigad.  Mõlemad panipaigad on ennast ära tasunud. Nii see mis on tagaamordi ja porika vahel (tööriistad) kui ka õhufiltri ees (kummiparanduskomplekt ja kompressor) on oma funktsiooni siiani suurepäraselt täitnud.

Tööriistakast. Väga hea panipaik. Jube rahul olen sellega. Ligipääs muidugi on pisut tüütu aga kuna seda on vaja avada suhteliselt harva siis pole väga hullu.

Pehmed kohvrid. Seni midagi otseselt ette heita ei ole. Liiva sees ukerdades on kindlasti mugavam kui alumiiniumkohvritega, pehmed ei sega eriti. Kasutusmugavuse poolest ei oskagi kummagi ees eeliseid või puudusi välja tuua. Veekindlad on nad igatahes. Jube head näevad välja nüüd kui juba arvestatav tolmukiht on peale kogunenud :). see on ka positiivne et suurus on vastavalt sisule muudetav. Kui on vähem manti kaasas siis saab rihmadega kokku tõmmata, õhtul poest läbi minnes korraks jälle mahtu suurendada jne.

Telkimisvarustus. Siiani seda reaalselt vaja ei ole läinud. Näis mis edaspidi hakkab juhtuma. Kuna see võtab nii palju ruumi siis tõenäoliselt hakkame seda edaspidi rohkem kasutama. Aga senised kämpingukohad on ka olnud päris kenad ja telkimine kämpingus annab muidugi võimaluse sotsialiseerumiseks. Üldine soovitus oleks et kui eelarve väga ei kipita siis pole mõtet kaasas tassida. Reaalne vajadus selleks LAVis ja Namiibias  puudub.

Kokkuklapitavad peeglid. Korra suutsin parklas manööverdades ratta maha pillata. Jala alla sattus auk ja olematu kiirusega lihtsalt kukkusin külili. Peegel klappis ennast kokku ja vigastusi ei olnud. Nõnda et hea valik oli.

Minikohvrid. Need väokesed kotid või taskud mis mõlemal küljel kukkumisraudade küljes on. Sellesama kukkumise käigus rebenesid krõpsud lahti ja kotil on paar auku ka sees. Ehk siis see konkreetne tootja on küll paraja saasta turule lasknud. Aga muidu on nad vägagi vajalikud ja mugavad kasutada. Reisil igati vajalikud ja omal kohal. Seal ei ole mõistlik hoida midagi purunevat või materjaalselt väga väärtuslikku aga töökindad, ketiõli, kaablisidemed, teibirull, koormarihm jne, väga hea koht. Tõenäoliselt vaatan korra Touratechi samu tooteid kui võimalus tekib. Hind on küll topelt aga Touratechi asjad on seni olnud ka korraliku kvaliteediga.

Reguleeritava kõrgusega esiklaas. Vilinat klaasi taga ei ole, samas mingi tuulemüra on ikka. Putukad püüab kenasti kinni, niipalju kui neid siin on olnud. Korra vist sõitsime mesilassülemile sisse. Igatahes püüdis kõik selle kleepuva massi kinni. Tuntav vahe on kui tõstad pea klaasi tagant välja, kohe oluliselt tugevam müra on siis. Ja kiivri klaas on olnud kogu tee täiesti puhas. Isegi tolm lendab kusagile mööda. Kas see nüüd nii hirmvajalik asi on aga kuna tuledega komplektis siis ok, kehvem ta kindlasti ei ole kui originaal või Touring klaas.

Rohkem nagu ei ole esiotsa midagi arvustada. Kõik toimib. Reis jätkub.

 

 

Leave a Reply