Kunene, Epupa ja 4×4

Eile jõudsime Namiibia kõige põhjapoolsemasse õnarusse, Epupa kose juurde. Kosk ei ole meeletult kõrge, tsipa alla 40m. Aga kanjon ja jõgi ise koos ümbritsevate palmisaludega on küll nagu lapsepõlve seiklusraamatutest. Puhas rohekassinine vesi, suured kalad, veel suuremad krokodillid… . Viimased ei ole siiski väga altid ennast näitama. Kämping kus peatume (neid on siin päris mitu) asub kohe jõe kaldal, keset palmisalu. Kaunis-kaunis.

Kunene jõgi on piiriks Angoola ja Namiibia vahel. Joon kaardil on ka ainus märk piirist. Ühtegi piirivalvurit või sõdurit, piiritulpasid vms ei ole kusagil näha. Tänane päevaplaan oli mööda jõe äärt kulgevat “only 4×4” teed mööda jõuda ca 150 km ülesvoolu, Kunene River Lodge kämpingusse. See lõik on meeletult ilusate vaadetega, sinka-vonka ja üles-alla, koos jõega kulgev kruusatee. Täiesti talutava kvaliteediga. Treppis lõike praktiliselt ei olnud, küll aga tuli ette pehmet liiva ja ristuvate jõgede ületust. Suuremad lisajõed on kõik kuivad ja pehme liivase põhjaga. Mõnes väiksemas lisajões oli ka vett ja ühest läbi sõites õnnestus trussikuteni märjaks saada. Mingi ime läbi jäime siiski püsti. Pehmes liivas juhtus kaks korda nii et mõttes juba loobusin. Tuleb siis tuleb, olgu siis see kukkumine siin pehmele pinnale. Ja ikka jäime kuidagi püsti. Väga hea treening. Sellesama 4×4 tee peal kohtasime Saksa abielupaari tsiklitega. Olid alustanud Keeniast ja retke lõpp Kape Townis. Nüüdseks 5 ratturit kellega oleme trehvanud.

Lisaks ratturitele ilmusid aeg-ajalt teele himbad. Lapsed on eriti toredad. Vanemad daamid on pragmaatilisemad, kõigepealt 10 kohalikku taala ja siis fotod.

Kunene River Lodge paraku meid vastu ei võtnud. Kõik kohad täis ja jutt lühike. Natuke veider on siin (Namiibias ja LAVis) see kämpinguplatside teema. Suhteliselt privaatsed platsid, igal oma lõkkekoht, kraanikauss ja vahel ka pistikupesa. Dushid-vetsud on reeglina ühised. Ja kui kõik platsid on juba asustatud siis ongi kämping täis. Mis siis et ruumi on telkimiseks kuipalju veel. Kuna me pikki plaane ette ei tee siis ei ole ka siiani broneerinud midagi. Aga ehk peab hakkama sellele mõtlema.

Tuttavaid nägusid kohtame teel juba päris mitu korda. Oleme varasemalt samades kohtades ööbinud ja teretuttavaid on kogunenud ca 5 ekipaazhi jagu. Ühe Hollandi perega oleme lausa sõpradeks saanud. Kuidagi juhtub nii et paaripäevaste vahedega satume jälle samadesse laagripaikadesse. Tundub et tsikli ja matkamaasturi tempo on ka enam-vähem sama.

 

Leave a Reply