Windhoek ja hüvasti Namiibia

Peatusime Windhoekis 5 päeva. Selgus et seal peab külalistemaja Lätist pärit Diana. Muinasjutuline troopiliste taimede, kilpkonnade ja papagoidega siseõue, kenad toad, bassein, baar,  lihtsalt muinasjutt! Perenaine ise äärmiselt sooja südamega, siiras ja hoolitsev (fotod lisan kui nett lubab).  Diana juures oleks hea meelega veel pikalt puhanud, paraku hakkas viisa juba päriselt ka lõppema ja nii tuligi jälle liikuma hakata.

Windhoek on tore väike linn. Kõik vajalik euroopa standarditega harjunud inimesele on olemas, natuke rohkem ka. Minu jaoks oli kõige olulisem leida tsiklile uus tagarehv ja võimalusel ka õli. Kuna Windhoekis on KTM-i esindus olemas siis sealt sain taha Mitas E07-me. Dakar versiooni neil paraku ei olnud. Täissünt Motorex õli 10W60 ja õlifilter samuti laokaup. Tegelikult oligi õli ja rehv ainsad põhjused miks Windhoeki tulime. Lootsin veel omale kuumema ilma sõidupüksid leida, aga see oleks olnud juba boonus. Ja hoolimata sellest et sõitsin kõik tsiklipoed (HD omasse sisse ei astunud 🙂 ) läbi, sõiduriideid nad ei paku. Edasi on järgmised kohad kust tsiklile midagi leida võib kas lõunas Johhanesburg või põhjas Lusaka. Äkki keeramegi peale Botswanat Johannesburgi poole, sõidupükse oleks kohe hädasti vaja. Lusakas on küll KTM-i esindus olemas aga seal on tõenäoliselt riiete valik veel kehvem kui Windhoekis. Esialgu aga päev korraga.

Namiibia kohta kokkuvõtvalt ka paar rida.

Üldiselt on teed head, kruusateedel tuleb arvestada pikkade jõhkralt treppis lõikudega. Kohalike sõnul on kruusateede kehv olukord viimase aja teema ja nad on ise ka päris kurjad selle teema peale. Kütus maksab ca 70 eurosenti/liiter  ja kütus on hea. Tankimisvälpa arvestades peaks kalkuleerima nii et vähemalt 300 km oleks võimalik kõrvalise abita sõita, siis peaks hakkama saama. Tõsi, mõned liitrid rohkem oleks parem sest võib juhtuda et mõnda tanklat ei leia üles, mõni on kinni ja mõnes müüakse ainult diislit. Aga üldine olukord kütusega on täitsa ok. Veel võib juhtuda et päris igal pool ei saa kaardiga maksta. Aga 95% tanklatest võtab kenasti meie koduse Swedbanga deebetkaardi vastu. Kaardiga saab tasuda erinevates kohtades, sh poodides, restoranides, hotellides, teeäärsetes ööbimiskohtades jne. Väike sularaha tagavara võiks siiski kaasas olla. Süüa saab igal pool hästi. Vähegi suuremates asulates on vähemalt üks supermarket kus on kõik vajalik olemas. Restoranides on lai valik erinevaid toite, lihasööjatel on ilmselgelt eelised. Toit on suhteliselt soodne. 500g T-Bone steak maksab ca 110-180 Namiibia dollarit, see on laias laastus 8-12€. Õlu puhvetis ca 1,2-1,5€. Hea vein poes ca 4€. Öömajaga on suhteliselt sama nagu LAV-s (tegelt on kõik suht sama, isegi valuutakurss). Metsikult ööbida on keeruline, samas kämpinguid on kõik kohad täis (ca 8€per nägu/per öö). On eur odavamaid ja on eur kallimaid. Samas tuleks olla valmis selleks et kämpingus ei ole teile kohta. Aitab see kui kasvõi eelmisel õhtul ette helistada ja koht bookida.

Distansid on pikad ja päevased sõidud võivad kohati olla suhteliselt igavad. Juulis-Augustis on Namiibias suhteliselt jahe. Rannikul on suisa külm. Põhja pool oli paar päeva +32, muidu selline meie ilus suvi. Kogu Namiiba asub suhteliselt tasasel platool mis kõigub vahemikus 1400-1800m merepinnast. Ainult kitsas ala rannikul on madalamal. Sellest ka suhteliselt jahe ja kuiv kliima (vist).

Meie jaoks eredamad hetked Namiibias: Pikad ja pisut hirmutavad päevateekonnad läbi täiesti inimtühjade kõrbealade, Sossusvlei liivadüünid, maailma parimad T-Bone steigid, palju erinevaid loomi erinevates loodusparkides, Põhja-Namiibia oma looduse, kurviliste ja üles-alla kruusateede ning himbade-hererodega ja lõpetuseks African Kwela külalistemaja koos oma võrratu perenaisega. Oksana ehk täiendab enda poolt nimekirja.

Paar tundi tagasi jõudsime Botswanasse. Piiriületus kulges muretult ja kiiresti. Näis mis edasi. Kütus, ööbimine ja toit on esmamulje kohaselt tsipa soodsam kui Namiibias. Nii piiril (teemaks ja kindlustus vist), tanklas kui kämpingus (mis asub hotelli territooriumil) on seni saanud kaardiga tasuda. Vaatame mis homne päev toob. Siit (hetkel piirilt ca 100 km sisemaale) on plaan edasi liikuda Mauni, sealt Okowango deltasse ja tundub et siin suurt rohkem polegi midagi väga vaadata. Aga elu ja lähitulevik annab aimu.

 

2 Replies to “Windhoek ja hüvasti Namiibia”

  1. Hei!
    Kui on viitsimus ja veits sõbruneda, siis võta selle mehega ühendust, nt läbi facbooki Duard Terblanche, see mees peaks teadma, Lõuna-Aafrikast Sambiani välja enam vähem kõike mis puudutab metsikus looduses olemist, usun et kui mehega kontakti võtab, on mees lahkelt nõus, nõu ja jõuga aitama.
    Endal on plaanis järgmine trip Botswanasse ja selle korra reis on plaanis paika panna Duardiga, kuna olen kohtunud erinevate inimestega Lõuna Aafrikas, siis selle mehe kohta ütleks, et kui kedagi tõeseslt võtta, siis teda, enamus on sellised, teavad midagi, aga hiljem selgub, et päris nii see ei ole.
    Olles ise Lõuna Aafrikas 3 korral viibinud, siis ütleks, et Johannesburg ei ole koht kus pikalt viibida ( üle 3h). See vastu Soweto oli päris huvitav koht, aga jällegi ilma saatjata veits ohtlik koht, kuna kohalik soomlane, kes meid sinna viis, oli silmnähtavalt närvis, kui meid Sowetosse eksursioonile viis, ise küll seda ohtu ei tundnud, aga põhjanaabri olekust oli seda tunda.

    • Tänan soovituste eest. Eks igaühel oma asjad siin ilmas ajada. Meie eesmärk ei ole väga süvitsi midagi konkreetselt uurida. Kulgeme omas rütmis, kui midagi toredat ette jääb, astume sisse, vaatame üle, ütleme tere jne.

Leave a Reply